Jossu

Tutvustus Jossust

See on minu kass Joosep, keda me igapäevaselt Jossuks kutsume. Tema on meie pere kõige esimene ja vanem kass, kes saab selle aasta augustis juba 8-aastaseks. Jossu liitus meiega, kui olin 10-aastane. Endine naabritädi tõi ta minu emale sünnipäevaks, mida me poleks kunagi osanud ette arvata. 

Jossu on musta karvkattega, lühikarvaline kass, kellel on rinnal väike valge põlleke. Tal on ilusad, suured kollakaspruunid silmad ja lühike saba, mille juhtumist ma kirjutan mõnes teises sissekandes. Kuna Jossu on juba üsna eakas, siis praeguseks on ta päris laisk. Ta veedab aega päeval magades rohkem kui ringi liikudes. Ta on väga iseseisev kass. Kui õues hakkavad ilmad soojemaks minema, siis ta ei näita vahepeal kodu poole nägugi. Käib korra toas söömas ja marsib kohe tagasi õue. Samas on Jossu heasüdamlik kass, sest ta armastab kõiki pereliikmeid väga palju. Isegi meie teisi kasse, kellega arvasime, et ta ei hakka kunagi sõbraks. Nüüd ta ka mängib meie kõige nooremate kassidega vahetevahel. Jossu on tegelikult vahepeal ka kergesti ärrituv. Kui keegi segab teda või mõni noorem kass kutsub teda mängima, siis ta võib hammustada õrnalt. Sellepärast olid mu käed vanasti väga tihti kriime täis.

Jossu on suur kass ning talle meeldib süüa. Tal on palju toite, mis talle meeldivad. Kõige tihedamini sööb ta kassikrõbinaid ja kassipasteete. Kuid kui mu ema valmistab süüa palub ta vahepeal ka n-ö inimeste toitu. Selleks olles: liha, kala, hapukoor, keefir. Jossule meeldib süüa ka mõnda köögivilja nagu näiteks: kurki, paprikat, lehtsalatit.

Sellega jõudsin Jossu tuvustamisega lõpuni.